Tallinnas oli üks mees nimega Kristjan.

In Tallinn, there was a man named Kristjan.

Tema süda peksis kiiresti, sest täna oli tähtis päev.

His heart was beating fast because today was an important day.

Kristjanil oli tööintervjuu, millest ta oli unistanud.

Kristjan had a job interview that he had been dreaming of.

Ta oli ärkamas vara, söömas head hommikusööki ja valimas oma parimat ülikonda.

He woke up early, had a good breakfast, and picked out his best suit.

Kõik oli täiuslik, kuni...

Everything was perfect, until...

Kohvikus, kus Kristjan tellis endale kiire kohvi, oli kiire ja sagin.

At the café where Kristjan ordered a quick coffee, it was busy and bustling.

Järsku tormas sisse tüdruk, kes oli niivõrd kiirustades, et põrkas Kristjanile otsa.

Suddenly, a girl rushed in so fast that she bumped into Kristjan.

Tema nimi oli Liisa.

Her name was Liisa.

Oi! Kohv valgus üle Kristjani pükste.

Oh! The coffee spilled all over Kristjan's pants.

Ta vaatas alla ja ohkas sügavalt.

He looked down and sighed deeply.

Täna ta ei paistnud õnnega koos olevat.

Today, luck didn't seem to be on his side.

Äkki astus ligi kolmas inimene – Karl.

Suddenly, a third person approached – Karl.

Karl töötas kohvikus ja nägi juhtunut.

Karl worked at the café and saw what had happened.

Kiiresti toimus arutelu, kuidas Kristjani aidata.

Quickly, there was a discussion on how to help Kristjan.

Liisa oli väga kahetsev ja pakkus oma vabandust.

Liisa was very apologetic and offered her apologies.

Karl jooksis tagaruumi ja tõi Kristjanile puhaste riiete.

Karl ran to the back room and brought clean clothes for Kristjan.

Need olid küll veidi suurevõitu, aga parem kui märgade ja kohviplekiliste pükstega intervjuule minna.

They were a bit oversized, but better than going to the interview with wet and coffee-stained pants.

Aeg oli käes ja Kristjan jooksis intervjuule.

The time had come and Kristjan rushed to the interview.

Ta selgitas juhtunut ja naeris selle üle koos tööandjaga.

He explained what had happened and laughed about it with the employer.

Kristjani huumorimeel ja positiivne suhtumine väiksesse õnnetusse avaldasid muljet.

Kristjan's sense of humor and positive attitude towards the small mishap impressed the employer.

Lõpuks sai Kristjan töö ja tänas südamest Liisat ja Karli nende abi eest.

In the end, Kristjan got the job and thanked Liisa and Karl sincerely for their help.

Ta mõistis, et isegi halvad olukorrad võivad tuua head, kui suhtuda neisse positiivselt.

He realized that even bad situations can bring good things if approached positively.