Tallinnast, vanalinnast, võib leida palju lugusid.

In Tallinn, in the old town, many stories can be found.

Üks nendest on lugu Juhanist, Liinast ja Ainost.

One of them is the story of Juhan, Liina, and Aino.

Juhan, Liina ja Aino seisid Raekoja platsil.

Juhan, Liina, and Aino stood in the Town Hall Square.

Oli ilus suvepäev.

It was a beautiful summer day.

Nad olid põnevil.

They were excited.

Nad tahtsid korraldada laulupeo.

They wanted to organize a singing festival.

See polnud lihtne ülesanne.

It was not an easy task.

Aino tegi nimekirja.

Aino made a list.

Tema ülesandeks oli toidu ja jookide korraldamine.

Her task was to manage the food and drinks.

Liina vastutas kaunistuste eest.

Liina was responsible for the decorations.

Ta armastas käsitööd.

She loved handicrafts.

Juhan pidi leidma lauljad.

Juhan had to find the singers.

Tema töö oli raske, aga põnev.

His job was difficult but exciting.

Ühel päeval kohtus Juhan Liina ja Ainoga taas platsil.

One day, Juhan met with Liina and Aino again at the square.

“Kas kõik on valmis?

"Is everything ready?"

” küsis Aino.

asked Aino.

“Peaaegu,” vastas Juhan.

"Almost," replied Juhan.

“Lauljaid on veel vaja.

"We still need more singers."

” Liina vaatas ringi ja märkas vanu kaarikuid.

Liina looked around and noticed old carriages.

“Neid võiks kasutada kaunistustena!

"These could be used as decorations!"

” Karjatades jooksis ta nende poole.

she exclaimed, running towards them.

Juhan ja Aino naeratasid.

Juhan and Aino smiled.

Liina leidis alati huvitavaid lahendusi.

Liina always found interesting solutions.

Lõpuks saabus suur päev.

Finally, the big day arrived.

Raekoja plats säras nagu kunagi varem.

The Town Hall Square shone like never before.

Liina kaunistused olid imelised.

Liina's decorations were wonderful.

Aino toit oli maitsev.

Aino's food was delicious.

Juhan oli leidnud parimad lauljad.

Juhan had found the best singers.

Rahvas kogunes.

The crowd gathered.

Kõik ootasid lauljate tulekut.

Everyone awaited the arrival of the singers.

Muusika algas ja rahvas laulis koos.

The music began and the crowd sang together.

Kõigi südamed olid täis rõõmu.

Everyone's hearts were filled with joy.

See oli hetk, mida keegi ei unustanud.

It was a moment that no one forgot.

Laulud täitsid õhu ja inimesed tantsisid.

Songs filled the air, and people danced.

Juhan, Liina ja Aino vaatasid rahvahulka ja tundsid uhkust.

Juhan, Liina, and Aino looked at the crowd and felt proud.

Nad teadsid, et olid suutnud korraldada midagi erilist.

They knew they had managed to organize something special.

Õhtu lõpus vaatasid nad veel kord ringi.

At the end of the evening, they looked around once more.

Plats oli tühi, aga mälestused jäid.

The square was empty, but the memories remained.

“Me teeme seda uuesti,” ütles Juhan kindlalt.

"We'll do this again," Juhan said confidently.

Liina ja Aino noogutasid.

Liina and Aino nodded.

Neil oli uus unistus.

They had a new dream.

Ja nii, tänu kolme sõbra tööle ja pühendumisele, kasvas laulupeo traditsioon Tallinnas.

And so, thanks to the work and dedication of the three friends, the tradition of the singing festival in Tallinn was born.

See lugu räägib sõprusest, koostööst ja unistuste täitumisest.

This story speaks of friendship, cooperation, and dreams coming true.