Kevadpäike säras eredalt Kadrioru pargis.

The spring sun shone brightly in Kadriorg Park.

Katariina ja tema sõbrad Märt ning Liis mängisid rõõmsalt.

Katariina and her friends Märt and Liis were playing happily.

Nad jooksid rohelisel murul ja naersid.

They ran on the green grass and laughed.

„Vaata, kui suur see puu on!” hüüdis Liis.

“Look how big that tree is!” exclaimed Liis.

„Lähme ronima!” pakkus Märt.

“Let’s climb it!” suggested Märt.

Katariina noogutas ja nad kõik hakkasid puud mööda üles ronima.

Katariina nodded, and they all started climbing the tree.

Kõige ees oli Märt, talle järgnes Liis ja kõige lõpus oli Katariina.

Märt was in the lead, followed by Liis, and Katariina was last.

Kõik naersid ja lõbutsesid.

Everyone laughed and had fun.

Kuid äkitselt kuulis Katariina kriuksuvat heli ja nägi Märti libisemas.

But suddenly, Katariina heard a creaking sound and saw Märt slipping.

„Ole ettevaatlik!” hüüdis Katariina.

“Be careful!” shouted Katariina.

Kuid Märt libises veelgi enam ja kukkus alla.

But Märt slipped even more and fell down.

Märt jäi lamama murule, õlg valutas.

Märt lay on the grass, his shoulder hurting.

Katariina ja Liis jooksid tema juurde.

Katariina and Liis ran to him.

„Märt, kas sa oled korras?” küsis Katariina murelikult.

“Märt, are you okay?” Katariina asked worriedly.

„Mu käsi,” sosistas Märt.

“My arm,” whispered Märt.

„See valutab väga.

“It hurts a lot.

Ma vist murdsin käeluu.” Liis vaatas Märdi kätt ja nägi, et see oli kummaliselt väänatud.

I think I broke my arm.” Liis looked at Märt’s arm and saw that it was oddly twisted.

„Peame abi kutsuma.” Katariina võttis telefoni ja helistas hädaabinumbrile.

“We need to call for help.” Katariina took out her phone and called the emergency number.

Peagi olid pargitöötajad ja kiirabi kohal.

Soon, park workers and the ambulance arrived.

Kiirabitöötaja vaatas Märdi kätt ja noogutas.

The paramedic looked at Märt’s arm and nodded.

„Me viime su haiglasse.

“We’ll take you to the hospital.

Kõik saab korda.” Katariina ja Liis olid mures, aga nad hoidsid Märdi käest kinni ja toetasid teda.

Everything will be fine.” Katariina and Liis were worried, but they held Märt’s hand and supported him.

Haiglas kinnitas arst, et käsi oli tõesti murdunud, aga paraneks kiiresti.

At the hospital, the doctor confirmed that the arm was indeed broken but would heal quickly.

Märt lahkus haiglast kipsis käega ja naeratas oma sõpradele.

Märt left the hospital with his arm in a cast and smiled at his friends.

„Aitäh, et mind aitasite,” ütles ta.

“Thank you for helping me,” he said.

Katariina ja Liis naeratasid.

Katariina and Liis smiled.

„Me oleme alati sinuga, Märt.” Nii lõppes see päev Kadrioru pargis hästi.

“We’re always with you, Märt.” So, the day at Kadriorg Park ended well.

Sõprade toetus ja hoolivus aitasid kõige rohkem.

The support and care of friends helped the most.