Toompea mäel, aknaklaasid peegeldamas päikeseloojangut, kohtusid kaks inimest keset Jaanipäeva hubinaid.

On Toompea Hill, the window panes reflecting the sunset, two people met amidst the Midsummer Eve revelry.

Kristjan seisis rahvarõivastes inimesi ja lauluväljakuid vaadates, oodates oma kohtingukaaslast.

Kristjan stood watching the people in traditional costumes and the song festival grounds, waiting for his date.

Ta süda põksus närviliselt, kuid ta lootis, et täna õhtu toob uusi algusi.

His heart pounded nervously, but he hoped that tonight would bring new beginnings.

Liis kohale jõudes naeratas, silmad säramas.

When Liis arrived, she smiled, her eyes sparkling.

Ta tundus kindel ja vahetu, nagu päike, mis pimestas Kristjanit.

She seemed confident and genuine, like the sun that dazzled Kristjan.

“Tere, Kristjan,” ütles ta rõõmsalt.

“Hello, Kristjan,” she said cheerfully.

“Kas oled valmis avastama Toompea ajalugu?”

“Are you ready to explore the history of Toompea?”

“Jah, Liis,” vastas Kristjan.

“Yes, Liis,” replied Kristjan.

“Ootan seda väga.”

“I’m really looking forward to it.”

Nad hakkasid koos mäe tippu kõndima, möödudes iidsetest losside ja kirikute varemetest.

They began walking to the top of the hill together, passing ancient castle and church ruins.

Liis jutustas lugusid vanadest aegadest, sealhulgas legende kartmatutest rüütlitest ja vapratest kuningatest.

Liis shared stories from old times, including legends of fearless knights and brave kings.

Vahepeal muutusid pilved süngeks ja vihma piisasid hakkasid sadama.

Meanwhile, the clouds turned dark, and raindrops started falling.

Kristjan tundis kiuslikku närvilisust, nagu see vihm võiks rikkuda nende kohtingu.

Kristjan felt a teasing nervousness, as if the rain might ruin their date.

Ta vaatas Liisi ja ütles: “Äkki otsime varju?”

He looked at Liis and said, “Maybe we should seek some shelter?”

Liis naeratas ja haaras Kristjani käest kinni.

Liis smiled and took Kristjan’s hand.

“Miks me peaksime varju otsima. See on Jaanipäev, pidu peab jätkuma!” ütles ta entusiastlikult.

“Why should we seek shelter? This is Midsummer Eve; the celebration must go on!” she said enthusiastically.

Nad tormasid vihmas edasi, naerdes ja lõkerdades nagu lapsed.

They dashed through the rain, laughing and giggling like children.

Äkitselt haaras Kristjan Liisi õrnalt, tõmmates ennast lähemale.

Suddenly, Kristjan gently took Liis by the hand, drawing her closer.

“Sa tead, mida meist veel ei ole tehtud?” küsis ta naeratades.

“Do you know what we haven't done yet?” he asked with a smile.

“Tantsinud vihma käes!”

“Danced in the rain!”

Liis sulges silmad ja lasi end kallistada.

Liis closed her eyes and let herself be embraced.

Mõlemad hakkasid tantsima, jalad lõbusalt pritsides märjas maas.

Both started dancing, their feet joyfully splashing in the wet ground.

Muusika, mida mängisid rahvamuusikud mitte kaugel, andis neile rütmi. Või ehk oli see nende südamete tuksumise rütm.

The music played by folk musicians not far away gave them rhythm, or perhaps it was the rhythm of their hearts beating.

Vihm peatus ja nad hingeldasid, naeratades teineteisele.

The rain stopped, and they were breathless, smiling at each other.

Kristjan tõmbas oma koti ja võttis välja termosetäie kuuma teed.

Kristjan pulled out a thermos of hot tea from his bag.

“Minule oli ettevalmistus oluline,” naljatles ta naljatades.

“Preparation was key for me,” he joked teasingly.

Nad istusid Toompea mäe servale vaadates Tallinna panoraama.

They sat at the edge of Toompea Hill, looking out over the panorama of Tallinn.

Kristjan tundis, et tema süda oli rahul ja muremõtted haihtusid.

Kristjan felt his heart was at peace and his worries disappeared.

“See oli parim kohting, mida ma kunagi olen olnud,” ütles na tervituskandjus.

“This was the best date I've ever been on,” she said warmly.

“Ja see on alles algus,” vastas Kristjan, hellalt Liisi kätt hoides.

“And this is just the beginning,” replied Kristjan, gently holding Liis' hand.

Nad istusid seal, märkamatud, ajas peatunud, Tallinna tuled vilkumas allpool.

They sat there, unnoticed, time standing still, the lights of Tallinn flickering below.

Inimeste hüüded ja naer olid täis lootust ja tulevikumälestusi.

The shouts and laughter of people were full of hope and future memories.

Nii, nad kohtusid, vihmaga võideldes ja üksteises turvatunnet leides.

Thus, they met, battling the rain and finding security in each other.

Jaanipäeval lõid mõlemad sidemed, Kristjan avastas julguse ja Liis tõelisuse, mis võib kujuneda võimsaks ja ilusaks suhteks.

On Midsummer Eve, both formed bonds, with Kristjan discovering courage and Liis the authenticity that could blossom into a powerful and beautiful relationship.

Mälestused sellest õhtust jäid neile alati hinge.

The memories of that evening stayed with them forever.

Ja nii lõppes üks eriline õhtu Toompeal, Tallinnas, kui kõik lood ja soovid täitusid.

And so ended a special evening on Toompea Hill in Tallinn, where all stories and wishes came true.