Suvepäike paistis Forsythi pargis Savannahis.

The summer sun shone on Forsyth Park in Savannah.

Aino istus vaikselt pargipingil.

Aino sat quietly on a park bench.

Talle meeldis jälgida suuri tammesid ja nende all möllavat elu.

She enjoyed watching the large oak trees and the bustling life underneath them.

Ta oli Estonisest tulnud, et leida inspiratsiooni oma kunstile.

She had come from Estonia to find inspiration for her art.

Kuid viimased kuud olid olnud rasked.

However, the past few months had been tough.

Ta tundis end loovalt tühjana.

She felt creatively empty.

Liina jooksis üle muru, tema käes värvilised plakatid.

Liina ran across the grass, colorful posters in hand.

"Kas sa oled Aino?"

"Are you Aino?"

küsis ta äkitselt.

she asked suddenly.

Aino noogutas.

Aino nodded.

"Jah, olen."

"Yes, I am."

"Ma olen Liina!"

"I'm Liina!"

naeratas Liina laialt.

Liina smiled broadly.

"Me korraldame siin täna kunstinäituse.

"We are organizing an art exhibition here today.

Sooviksid sa ühineda?"

Would you like to join?"

Aino mõtles.

Aino hesitated.

Ta oli endas kahtlemas, kas ta suudab midagi loomulikku luua.

She doubted whether she could create anything natural.

Aga Liina oli nii energiline ja julge.

But Liina was so energetic and bold.

"Võibolla," ütles Aino vaikselt.

"Maybe," Aino said quietly.

"Suurepärane!

"Wonderful!

Ma aitan sind," ütles Liina.

I'll help you," said Liina.

Ta tõmbas Aino kaasa.

She pulled Aino along.

Nad kõndisid läbi pargi, rääkides kunstist ja inspiratsioonist.

They walked through the park, talking about art and inspiration.

Liina leidis ilu kõiges - iga värvi, iga heli.

Liina found beauty in everything - every color, every sound.

Aino oli imestunud.

Aino was amazed.

Kuidas keegi saab nii vabalt ja muretult elada?

How could someone live so freely and carelessly?

Õhtu jooksul hakkas park rahvast täis minema.

As the evening progressed, the park began to fill with people.

Seal olid muusikud ja tantsijad, maalijad ja skulptorid.

There were musicians and dancers, painters and sculptors.

Liina paigutas Aino oma väikese laua juurde.

Liina placed Aino at her small table.

Ta käskis tal lihtsalt alustada, lasta käel liikuda ja mitte liiga palju mõelda.

She told her to just start, let her hand move, and not think too much.

Aino võttis sügavalt hinge ja hakkas joonistama.

Aino took a deep breath and began to draw.

Alguses polnud midagi erilist.

At first, it was nothing special.

Lihtsalt jooned ja kõverad.

Just lines and curves.

Siis kuulis ta muusikat.

Then she heard music.

Kohalikud tantsijad alustasid spontaanset etteastet.

Local dancers started a spontaneous performance.

Nad liikusid rütmi ja hingega.

They moved with rhythm and soul.

Aino oli võlutud.

Aino was enchanted.

Tema käsi kiirenes ja tema jooned muutusid elusaks.

Her hand sped up, and her lines came to life.

Inimesed kogunesid Aino laua juurde.

People gathered around Aino's table.

Nad imetlesid tema tööd.

They admired her work.

"See on imeline!"

"This is wonderful!"

ütles üks kohalik vanaproua.

said a local elderly lady.

Aino vaatas teda tänulikult ja tundis, kuidas süda täitus rõõmuga.

Aino looked at her gratefully and felt her heart fill with joy.

"Nägid?

"See?

Sa suudad!"

You can do it!"

hõikas Liina.

Liina exclaimed.

"Sa oled imeline kunstnik."

"You are a wonderful artist."

Aino naeratas.

Aino smiled.

"Aitäh, Liina.

"Thank you, Liina.

Ma arvan, et ma jään siia veel mõneks ajaks.

I think I'll stay here for a while longer.

Savannahil on mulle veel palju pakkuda."

Savannah has much more to offer me."

Liina kallistas teda.

Liina hugged her.

"Sa oled alati teretulnud.

"You are always welcome.

Siin on palju inspiratsiooni, kui sa vaid vaatad."

There is plenty of inspiration here if you only look."

Aino tundis, kuidas vabaduse ja enesekindluse tunne teda täitis.

Aino felt a sense of freedom and self-confidence fill her.

Ta teadis nüüd, et suudab leida ilu ja loovust kõikjal.

She knew now that she could find beauty and creativity everywhere.

Ta oli leidnud midagi olulist.

She had discovered something important.

Ja selle eest oli ta Liinale lõputult tänulik.

And for that, she was endlessly grateful to Liina.