Eesti Rahva Muuseum säras suvepäikese käes.

The Estonian National Museum glimmered under the summer sun.

Kooliekskursioon oli just alanud.

The school excursion had just begun.

Mart ja Kaja imetlesid suuri klaasaknaid ja kauneid väljapanekuid.

Mart and Kaja admired the large glass windows and beautiful exhibits.

Mart seisis suurte punaste saapade juures, mis kuulusid kunagisele Eesti kangelasele.

Mart stood by the large red boots that once belonged to an Estonian hero.

"Kaja, kas sa tead, et siin on salajane osa?"

"Kaja, do you know there's a secret part here?"

küsis Mart põnevil silmadega.

Mart asked, his eyes gleaming with excitement.

Kaja tõstis kulmu.

Kaja raised an eyebrow.

"Salajane osa?

"A secret part?

Ma arvan, et me peaksime hoidma grupi lähedale," ütles ta ettevaatlikult.

I think we should stay close to the group," she said cautiously.

"Õpetajad on väga ranget vahti."

"The teachers are keeping a very strict watch."

Mart ei lasknud end heidutada.

Mart was not discouraged.

"Ma pean seda nägema.

"I need to see it.

Seal on haruldasi esemeid.

There are rare artifacts there.

Tule, lähme lõunapausi ajal," ütles ta entusiastlikult.

Come, let's go during the lunch break," he said enthusiastically.

Lõunapausini oli veel aega, kuid Mart ja Kaja ei suutnud mõtteid kõrvale jätta.

There was still time until lunch, but Mart and Kaja couldn't shake the thought from their minds.

Kui viimaks kõlas kell ja lapsed kogunesid sööma, tõmbas Mart Kaja kõrvale.

When the bell finally rang and the children gathered to eat, Mart pulled Kaja aside.

"Lähme nüüd!"

"Let's go now!"

ütles ta.

he said.

Kaja ohkas, aga järgnes Martile.

Kaja sighed but followed Mart.

Nad hiilisid mööda koridoridest ja vältisid kohtumist valvuritega.

They sneaked through the corridors, avoiding encounters with the guards.

Varsti nad leidsid väikese ukse, mida keegi ei märganud.

Soon they found a small door that no one seemed to notice.

Mart avas selle vaikselt, ja nad libisesid sisse.

Mart quietly opened it, and they slipped inside.

Ruum oli vana ja tolmune.

The room was old and dusty.

Seinale oli riputatud vanu kaarte ja riiulitel olid erinevad esemed.

Old maps hung on the walls, and various artifacts were on the shelves.

Mart ja Kaja vaatasid kõike imetlusega.

Mart and Kaja looked around in awe.

"See on hämmastav," sosistas Kaja.

"This is amazing," Kaja whispered.

Hetk hiljem kuulsid nad valju heli – alarm hakkas piiksuma.

Moments later, they heard a loud sound – an alarm started beeping.

"Oi ei!"

"Oh no!"

hüüdis Kaja.

Kaja exclaimed.

"Me peame lahkuma."

"We need to leave."

Mart ja Kaja jooksid ukse suunas, kuid peagi ilmusid nende ette muuseumi töötajad ja õpetajad.

Mart and Kaja ran towards the door, but soon museum staff and teachers appeared in front of them.

"Miks te siin olete?"

"Why are you here?"

küsis üks neist rangelt.

one of them asked sternly.

Mart ja Kaja vahetasid murelike pilke.

Mart and Kaja exchanged worried looks.

Mart astus ette.

Mart stepped forward.

"Palun, ärge karistage meid.

"Please, don't punish us.

Me tahtsime lihtsalt näha neid haruldasi esemeid.

We just wanted to see those rare artifacts.

Me armastame ajalugu ja kõik need asjad tähendavad meile palju."

We love history and all these things mean a lot to us."

Õpetajad ja muuseumi töötajad vaatasid teineteisele otsa.

The teachers and museum staff looked at each other.

"Te rikkusite reegleid," ütles üks valvuritest.

"You broke the rules," one of the guards said.

"Aga te näitasite üles suurt huvi.

"But you showed great interest.

Meie muuseum on uhke, et suudame noori ajaloost inspireerida."

Our museum is proud to inspire young people about history."

"Me õpime sellest," ütles Kaja, astudes ette.

"We will learn from this," Kaja said, stepping forward.

"Mart ei ole enamasti nii hoolimatu, aga ta tõesti armastab ajalugu."

"Mart isn't usually so reckless, but he really loves history."

Pärast lühikest vestlust otsustasid õpetajad ja muuseumi töötajad, et Mart ja Kaja ei saa ränka karistust.

After a short discussion, the teachers and museum staff decided not to give Mart and Kaja a harsh punishment.

Selle asemel viisid nad nad tagasi gruppi ja selgitasid reegleid veel kord.

Instead, they took them back to the group and explained the rules once more.

Tagasiteel ütles Mart: "Vabandust, Kaja.

On the way back, Mart said, "Sorry, Kaja.

Ma ei pidanudki mõtlema, et me võiksime hätta jääda."

I didn't think we might get into trouble."

Kaja naeratas.

Kaja smiled.

"See oli siiski seiklus.

"It was still an adventure.

Ma arvan, et mõnikord on hea riskida, kui see on väärtuslik."

I think sometimes it’s worth taking a risk if it's valuable."

Mart noogutas.

Mart nodded.

"Jah, aga me peame vastutama.

"Yes, but we have to be responsible.

Ajalugu on tähtis, aga reeglid on samuti."

History is important, but so are the rules."

See päev jääb alati Martile ja Kajale meelde.

That day would always be remembered by Mart and Kaja.

Nad õppisid olulisi õppetunde – Mart vastutuse ja piiride austamise tähtsust, Kaja riskeerimise ja seikluste võlu.

They learned important lessons – Mart about the importance of responsibility and respecting boundaries, and Kaja about the charm of risking and adventures.

Ning eesti ajalugu säras nende mõtetes veel kirkamalt kui kunagi varem.

And Estonian history shone in their minds brighter than ever before.