Sügisene päikesevalgus paistis Kumu kunstimuuseumi suurtest akendest sisse.

The autumn sunlight streamed through the large windows of the Kumu Art Museum.

Kogu muuseum oli täis elu ja elevust.

The entire museum was filled with life and excitement.

Kaarin seisis peasissepääsu juures ja tundis kerget ärevust.

Kaarin stood by the main entrance, feeling a slight nervousness.

Täna oli tähtis päev.

Today was an important day.

Uue näituse avamine tõotas põnevaid võimalusi.

The opening of the new exhibition promised exciting opportunities.

Kaarin, kes oli alati kunstist vaimustunud, mõtles, kuidas võiks siin uusi kontakte leida.

Kaarin, who was always passionate about art, pondered how she might find new connections here.

Karjäär oli viimasel ajal olnud keeruline ja sellised sündmused pakkusid lootust.

Her career had been challenging lately, and such events offered hope.

Tema kõrval seisis Madis, vaikselt, aga toetavalt.

Beside her stood Madis, quietly but supportively.

Madis oli küll tööasjadega hõivatud, aga teadis, kui tähtis see Kaarinile oli.

Madis was busy with work matters but knew how significant this was for Kaarin.

Nad kõndisid läbi elegantsete saalide, imetledes värvikirevaid ja mõtlemapanevaid teoseid.

They walked through the elegant halls, admiring colorful and thought-provoking artworks.

Kõikjal helises vaikne vestlus, inimesed vahetasid muljeid.

Everywhere, a quiet conversation buzzed, with people exchanging impressions.

Järsku jäi Kaarin seisma.

Suddenly, Kaarin stopped.

Teisel pool ruumi nägi ta tuttavat nägu – Liisi, vana sõber.

Across the room, she saw a familiar face—Liisi, an old friend.

Kunagi jagasid nad kirge kunsti vastu, kuid tööalased erimeelsused viisid nad lahku.

They once shared a passion for art, but professional disagreements had driven them apart.

Kaarin tundis, kuidas süda hakkas kiiremini põksuma.

Kaarin felt her heart beat faster.

Kas see võiks olla võimalus?

Could this be an opportunity?

„Ma arvan, et peaksin Liisiga rääkima,“ ütles Kaarin Madisele.

"I think I should talk to Liisi," Kaarin said to Madis.

„Võib-olla saame asjad sirgeks ja mul on vaja seda kindlust.

"Maybe we can clear things up, and I need that assurance."

“Madis noogutas julgustavalt.

Madis nodded encouragingly.

„Sa suudad seda,“ ütles ta.

"You can do it," he said.

Kaarin võttis sügava hingetõmbe ja liikus Liisi poole.

Kaarin took a deep breath and moved towards Liisi.

Liisi nägu valgustas soe naeratus, kui ta märkas Kaarinit enda poole tulemas.

A warm smile lit up Liisi’s face when she saw Kaarin approaching.

Kaarin tundis, kuidas sisemine pinge veidi vaibus.

Kaarin felt a bit of the inner tension ease.

„Kaarin!

"Kaarin!

Kui tore sind näha!

How wonderful to see you!"

“ hüüatas Liisi, kallistades teda südamlikult.

exclaimed Liisi, hugging her warmly.

„Tere, Liisi,“ vastas Kaarin.

"Hello, Liisi," replied Kaarin.

„Ma olen mõelnud meie vana vaidluse peale.

"I've been thinking about our old disagreement.

Ma tahaks need vanad pinged unustada.

I'd like to forget those old tensions.

Kuidas sa tead?

How about you?"

“Liisi naeratas soojalt.

Liisi smiled warmly.

„Ma olen ka sellele mõelnud.

"I've thought about it too.

Aeg edasi liikuda.

It's time to move on.

Meil oli alati hea koostöö.

We always worked well together."

“Nad veetsid mitmeid minuteid rääkides, jagades mõtteid ja nalju.

They spent several minutes talking, sharing thoughts and jokes.

Jututeema muutus peagi professionaalseks, ja Kaarin sai teada, et Liisi teadsid mõnda avanevat töövõimalust, mis võiks talle sobida.

The conversation soon turned professional, and Kaarin learned that Liisi knew of some job opportunities that might be suitable for her.

„Võta minuga ühendust,“ ütles Liisi.

"Get in touch with me," Liisi said.

„Ma arvan, et võiksid sellele suurepäraselt sobida.

"I think you'd be a great fit."

“Kaarin tundis, kuidas tema süda kergendusest põksus.

Kaarin felt her heart pound with relief.

Ta tänas Liisit soojalt ja nad leppisid kokku peatses kohtumises.

She thanked Liisi warmly, and they agreed to meet soon.

Külastuse lõppedes läksid Kaarin ja Madis taas koos väljapääsu poole.

As the visit ended, Kaarin and Madis headed towards the exit together.

Kaarin tunnetas sisemist rõõmu ja rahu.

Kaarin felt an inner joy and peace.

Ta suutis seista silmitsi minevikuga ja see andis talle uue kindlustunde.

She had faced the past, and it gave her new confidence.

Nüüd, kui sügislehed muuseumi sissepääsu ees keerlesid, teadis Kaarin, et iga lõpp on uue algus.

Now, with autumn leaves swirling at the museum entrance, Kaarin knew that every end is a new beginning.