Kuldne sügislehed tantsisid tuules, kui Maarika ja Tiina koos oma klassiga jõudsid Lõuna-Eesti põliskultuuri keskusesse.

The golden autumn leaves danced in the wind as Maarika and Tiina arrived at the Lõuna-Eesti Indigenous Culture Center with their class.

Ilm oli jahe, puude vahel peitus ajalugu ja lugusid täis väike hall.

The weather was cool, and among the trees hid a small gray hall full of history and stories.

Maarika tundis elevust.

Maarika felt excited.

Ta oli kaua oodanud seda hetke, et õppida Mardipäeva kohta otse allikast.

She had waited a long time for this moment to learn about Mardipäev directly from the source.

Keskuses võttis neid vastu Kalev, kes oli kohaliku kogukonna vanem ja tark jutustaja.

At the center, they were greeted by Kalev, who was the elder and wise storyteller of the local community.

Ta oli tervitamas külalisi sooja naeratusega ja kutsus nad endaga kaasa maja sisemusse, kus seinad olid täis iidseid sümboleid ja käsitööesemeid.

He welcomed the guests with a warm smile and invited them inside the building, where the walls were covered with ancient symbols and handicrafts.

Seinte vahelt paistis läbi akende värviline lehestik, puudes lehtede kadumine loomas melanhoolset sügise meeleolu.

Through the windows between the walls, the colorful foliage could be seen, with the disappearance of leaves from the trees creating a melancholic autumn mood.

Maarika ja Tiina istusid teiste õpilastega ruumi keskele.

Maarika and Tiina sat in the middle of the room with the other students.

Maarika sosistas Tiinale, kuidas ta ei malda ära oodata, mil kuuleb vanu lugusid.

Maarika whispered to Tiina that she couldn't wait to hear the old stories.

Tiina aga silmitses pigem aknast paistvat korvpalliväljakut.

However, Tiina was more focused on the basketball court visible from the window.

"Miks peame kuulama ajaloo jutte, kui võiksime ka mängida?"

"Why do we have to listen to history stories when we could be playing?"

ohkas Tiina.

sighed Tiina.

Kalev alustas oma lugu Mardipäevast.

Kalev started his story about Mardipäev.

Ta rääkis, kuidas see vanasti oli ettevalmistus jõuludele, kuhu kuulusid erinevad kombed ja tähistamised.

He spoke about how it used to be a preparation for Christmas, with various customs and celebrations.

Maarika kuulas huviga, kuid märkas, et tema klassikaaslased olid rahutud ja vaikselt igavlesid.

Maarika listened intently but noticed that her classmates were restless and quietly bored.

Maarika teadis, et peab midagi ette võtma.

Maarika knew she had to do something.

Ta tegi kiire otsuse.

She made a quick decision.

Maarika palus Kalevil rääkida lugu, mis seoks teema spordiga.

Maarika asked Kalev to tell a story that would link the topic to sports.

Tiina idee haaras ta ettepanekule.

Tiina's idea sparked her suggestion.

Koos sellega, andis Kalev lastele ülesande võtta osa väikesest traditsioonilisest mängust, mis sarnanes jooksuvõistlusega.

Along with this, Kalev gave the children a task to take part in a small traditional game similar to a running race.

"Nagu spordivõistlus," ütles Maarika Tiinale ja ülejäänud rühmale.

"Like a sports competition," said Maarika to Tiina and the rest of the group.

"Proovime ja vaatame, kuidas meie esivanemad pidutsesid!"

"Let's try and see how our ancestors celebrated!"

Ta pakkus klassile, et nad võiksid kujutada ette, et on iidsed sõjamehed ja -naised, kes peavad läbi sügise lehtede barjääri tormama.

She proposed to the class that they could imagine themselves as ancient warriors who have to rush through the barrier of autumn leaves.

Mäng tõmbas kaasa ja peagi olid kõik lapsed kaasa löömas.

The game was engaging, and soon all the children were participating.

Isegi Tiina, kelle nägu oli nüüd elevust täis, hüüdis: "See on nagu meie oma sporditreening, aga ajalooga!"

Even Tiina, whose face was now full of excitement, shouted, "This is like our own training, but with history!"

Sellese külastuse lõppedes oli Maarika saanud piisavalt teadmist, et kirjutada oma koolitöö.

By the end of this visit, Maarika had gathered enough knowledge to write her school assignment.

Klass oli samuti veendunud, et kultuuri õppimine läbi tegevuse võib olla lõbus.

The class was also convinced that learning about culture through activities could be fun.

Maarika esitles raporti oma klassikaaslastele, sidudes spordi ja ajaloo.

Maarika presented the report to her classmates, combining sports and history.

See osutus edukaks.

It turned out to be a success.

Ta tundis, et oli avastanud viisi, kuidas enda kirge jagada ja teisedki kaasata.

She felt she had discovered a way to share her passion and involve others.

Maarika sai aru, et loomingulised lahendused võivad muuta ka kõige ükskõiksemad kuulajad uurimis- ja õppimisvalmiks.

Maarika realized that creative solutions could make even the most indifferent listeners ready to explore and learn.

Ta teadis, et see oli alles algus.

She knew this was just the beginning.

Iga uue külaskäigu ja loo kaudu rikastusid nad kõik.

With each new visit and story, they all became enriched.