Tallinna äärelinnas asub vaikne lumega kaetud elurajoon.

In the suburbs of Tallinn lies a quiet, snow-covered residential area.

Jõulutuled särasid majakeste ees ja valgustasid valgeid radu.

Christmas lights sparkled in front of the small houses and illuminated the white paths.

Puude okstel sätendas lumi nagu miljon pisikest tähte.

The snow on the branches of the trees glistened like a million tiny stars.

See oli justkui talvine muinasmaailm.

It was like a winter fairy-tale world.

Märt kõndis aeglaselt, süda põksumas.

Märt walked slowly, his heart pounding.

Terve nädala oli ta mõelnud Liisa peale ja tahtnud teha talle erilise jõulukingituse.

All week he had been thinking about Liisa and wanted to give her a special Christmas gift.

Kuid kuidas toimetada kingitus kohale nii, et keegi ei saaks teada?

But how to deliver the gift so that no one would find out?

Meeleheitlikult vältides Karlit, ranget turvameest, kes kunagi ei lahkunud oma postilt ilma uste lukustamiseta, oli Märt välja mõelnud plaani.

Desperately avoiding Karl, the strict security guard who never left his post without locking the doors, Märt had come up with a plan.

Kell kümme õhtul läheb Karl igapäevasele pausi.

At ten o'clock, Karl takes his daily break.

See on Märdi võimalus.

This is Märt's chance.

Õhtu saabudes sadas veelgi lund.

As the evening arrived, more snow fell.

Märt oli rahutult oodanud, kuid lõpuks oli aeg käes.

Märt had waited restlessly, but finally, the time had come.

Ta hiilis vargsi mööda külgi, kartuses, et mõni peremees võiks teda giidiga koha pealt tabada.

He snuck around the sides, afraid that some owner might catch him in the act.

Hingasin sügavalt sisse ja liikusin edasi, tunneli kõrval sissepääsu poole.

He took a deep breath and moved towards the entrance beside the tunnel.

Külmakraadid möllasid, kui Märt lõpuks vaikselt Liisa maja poole hiilis.

The cold degrees raged as Märt finally crept quietly towards Liisa's house.

Tema käed hoidsid kinni kenasti pakitud kingitust.

His hands held a neatly wrapped gift.

See oli kaunilt pakitud, sinise ja hõbedase paelaga, lumekristallide motiividega.

It was beautifully wrapped, with blue and silver ribbon, snowflake motifs.

Aga peamine, mis Märdi südames oli, oli kiri, mida ta oli kirjutanud.

But the main thing in Märt's heart was the letter he had written.

Siis juhtus midagi ootamatut.

Then something unexpected happened.

Kui Märt jõudis lähemale, süttis maja ees valgusti ja ukse kohal liikus vari.

As Märt came closer, a light in front of the house turned on, and a shadow moved near the door.

Liisa seisis ukse peal!

Liisa was standing at the door!

Märt peatus järsult, süda kõvasti põksumas.

Märt stopped abruptly, his heart pounding hard.

Oli liiga hilja põgeneda või tagasi tõmbuda.

It was too late to escape or retreat.

Liisa pilk jäi temale peatuma ja ta naeratas.

Liisa's gaze stopped on him, and she smiled.

"Märt?

"Märt?

Kas see oled sina?

Is that you?"

"Sel hetkel koges Märt segadust nagu lumetorm.

In that moment, Märt experienced confusion like a snowstorm.

Aga temas tekkis julgus.

But a courage arose in him.

"Jah, see olen mina," pomises ta ja ulatas kingituse Liisale.

"Yes, it's me," he mumbled and offered the gift to Liisa.

"See on sulle.

"This is for you."

"Liisa silmad särasid.

Liisa's eyes sparkled.

"Aitäh, Märt!

"Thank you, Märt!"

" ütles ta rõõmsalt.

she said cheerfully.

"Aga miks sa seda salaja tegid?

"But why did you do it secretly?"

"Märt hingas sügavalt sisse.

Märt took a deep breath.

"Ma lihtsalt.

"I just...

ma ei tahtnud, et sa teaksid, kuid ma tahtsin, et sina oleksid rõõmus.

I didn't want you to know, but I wanted you to be happy.

Sina oled mulle tähtis.

You are important to me."

"Liisa naeratas veel, nüüd soojemalt.

Liisa smiled more, now warmly.

"See on väga armas sinust.

"That's very sweet of you.

Aitäh," ütles ta siiralt.

Thank you," she said sincerely.

"Aga järgmisel korral tule julgelt sisse!

"But next time, come in boldly!"

"Selles hetkes mõistis Märt, et ausus ja otsekohesus väärivad rohkem kui salaja ringi hiilimine.

In that moment, Märt realized that honesty and straightforwardness are worth more than sneaking around in secret.

Ta tundis ennast paremini, päikesekiirena keset külma talveööd.

He felt better, like a ray of sunshine in the middle of a cold winter night.

Nad astusid uksest sisse ja jätsid lume vaikuse nende selja taha, algamas uus sõpruse peatükk.

They stepped inside the door, leaving the silence of the snow behind, beginning a new chapter of friendship.