Finding Joy Amidst Medieval Merriment
FluentFiction - Estonian
Finding Joy Amidst Medieval Merriment
Kalev istus oma sõprade Leelo ja Maarja kõrval keskajateemalises restoranis.
Kalev sat with his friends Leelo and Maarja beside him in a medieval-themed restaurant.
Oli talvine tormine öö, ja uusaastaöö.
It was a stormy winter night and New Year's Eve.
Toas oli soe ja valgus mängis kaminas.
Inside, it was warm, and light danced in the fireplace.
Jõulupära oli rõõmuga õhus, sest igal pool olid pidustused.
The spirit of Christmas was joyfully in the air, as there were festivities all around.
Restorani keskosas toimus turniir.
A tournament was taking place in the center of the restaurant.
Rüütlid võitlesid naeruväärsetes võitlustes, ja rahvas möirgas.
Knights fought in ridiculous battles, and the crowd roared.
Maarja ja Leelo olid vaimustuses.
Maarja and Leelo were thrilled.
Nad kutsusid üles oma lemmikrüütlit, samal ajal kui nad haarasid kõvasti oma tankarditest.
They cheered for their favorite knight while gripping their tankards tightly.
Kalev istus vaiksemalt, jälgides naljakat kisa.
Kalev sat more quietly, observing the amusing commotion.
Ta tahtis vaid kalkunikoiba tellida.
He only wanted to order a turkey leg.
Kuid kelnerit ei olnud kuskil näha.
But the waiter was nowhere to be seen.
"Miks küll nii vara pidu alustasin," mõtles Kalev väsinult, hetkeks oma mõtteid lesides.
"Why did I start the party so early," Kalev thought tiredly, momentarily sinking into his thoughts.
Ta jälgis inimesi, kes hüüdsid ja kiljusid, silmis säärane rõõm, mis tundus talle veidi kummaline.
He watched people shouting and screaming, with such joy in their eyes that seemed a bit odd to him.
Kalev tõstis käe, püüdes kelnerile viibata.
Kalev raised his hand, trying to wave to the waiter.
Kuid kisa oli nii kõrvulukustav, et keegi ei märganud teda.
But the noise was so deafening that no one noticed him.
"Küll on lärmakas," ütles Kalev oma sõpradele, kuigi ta teadis, et nad olid liiga haaratud sellest, mis areenil toimus.
"It's so noisy," said Kalev to his friends, even though he knew they were too caught up in what was happening in the arena.
Pärast paari asjatut katset käega viibata, lasi Kalev kergelt pahuralt käe langetada.
After a few futile attempts to wave his hand, Kalev let it drop slightly irritated.
Kalev mõtles, mida teha.
Kalev pondered what to do.
Kui ta vaikne jääb, ei saa ta iialgi oma kalkunit.
If he remained quiet, he would never get his turkey.
Siis tabas teda idee.
Then an idea struck him.
Mis siis, kui ta lärmab kaasa?
What if he joined in the noise?
Siis võiks kelner talle tähelepanu pöörata.
Then maybe the waiter would pay attention to him.
Kalevil oli kerge ebakindlus, kasvõi mõelda, et peaks olema kärarikkam kui kõik teised.
Kalev felt a slight hesitation, even thinking that he should be louder than everyone else.
Otsustavalt tõusis Kalev püsti ja hakkas entusiastlikult kaasa elama.
Decisively, Kalev stood up and began to cheer enthusiastically.
Ta vilgutas käsi ja andis endast parima, et olla valjem kui rahvas.
He waved his arms and did his best to be louder than the crowd.
See osutus lõbusaks.
It turned out to be fun.
Ta isegi naeratas.
He even smiled.
Inimesed tema ümber vaatasid teda ja hakkasid naerma – ka Maarja ja Leelo.
The people around him looked at him and started laughing – including Maarja and Leelo.
Viimaks märkas kelner teda.
Finally, the waiter noticed him.
Kelner jooksis sammu juurde ja tänas Kalevit kannatlikkuse eest.
The waiter hurried over and thanked Kalev for his patience.
"Vabandust viivituse pärast," ütles kelner.
"Sorry for the delay," the waiter said.
Kalev naeris ja tellis lõpuks oma kauaoodatud kalkunikoiva.
Kalev laughed and finally ordered his long-awaited turkey leg.
Kui kelner lahkus, lõi Maarja Kalevit seljale.
When the waiter left, Maarja gave Kalev a slap on the back.
"Kalev, sa oled piinlik," hõiskas ta, aga sõbralikul toonil.
"Kalev, you're embarrassing," she exclaimed in a friendly tone.
Kalev naeratas laialt, mõistes, et oli lasknud end hoopis hetke lõbususse.
Kalev smiled broadly, realizing he had let himself enjoy the moment instead.
Ta tundis midagi uut – kerge vabadus ja rõõm hetkes.
He felt something new – a lightness and joy in the moment.
Lõpuks tagasi laua taha istudes, tundis Kalev, et oli jäänud paljust ilma, kartes liiga tõsine olla.
Sitting back down at the table, Kalev felt he had missed out on a lot by fearing being too serious.
Järgmine kord, otsustas ta, sukeldub ta täies mahus melusse.
Next time, he decided, he would dive fully into the merriment.
Sõbrad ümberringi olid ju parim põhjus seda teha.
Friends around were the best reason to do it.
Kalev lükkas oma mured kõrvale ja naasis jõulise pühademeeleollu, teadmisega, et võib natukene lahti lasta ja lõbutseda.
Kalev pushed his worries aside and returned to the festive holiday spirit, knowing he could let go a little and have fun.
Rüütlite turniir jätkus, ja õhtu venis edasi.
The knights' tournament continued, and the evening stretched on.
Kalevi südames oli soe, tal oli täis kõht ja südames kerge rõõm – olulised osad, et aasta saaks alata õigesti.
Kalev felt warm at heart, with a full belly and light joy in his heart – essential parts for the year to start off right.