Maret kõndis mööda Tartu Avaliku Gümnaasiumi koridore, mil paberist kaunistused lehvisid igas suunas.

Maret walked through the corridors of the Tartu Avaliku Gümnaasiumi, with paper decorations fluttering in every direction.

Oli selge, et uue aasta vastuvõtt oli kohe käes.

It was clear that the New Year's reception was imminent.

Õues kattis maad õhuke lumekiht ja sees oli mõnusalt soe.

Outside, the ground was covered with a thin layer of snow, and inside, it was comfortably warm.

Õpilased suminad ootasid peagi algavat aastavahetuspidu.

The chatter of students awaited the soon-to-begin New Year's Eve party.

Maretil oli aga plaan.

However, Maret had a plan.

Suur ja meeldejääv nali, millest räägitaks veel kaua.

A big and memorable prank that would be talked about for a long time.

Kalev, Maret’i parim sõber ja tema abiline jantides, lonkis rahulolematult tema kõrval.

Kalev, Maret’s best friend and her accomplice in pranks, shuffled discontentedly beside her.

„Maret, kas sa oled kindel?

“Maret, are you sure?

Tõnu on nüüd eriti valvas,“ pomises Kalev kahtlevalt.

Tõnu is especially vigilant now,” muttered Kalev doubtfully.

Maret naeratas kavalalt.

Maret smiled slyly.

„Usalda mind, see saab olema legendaarne!“ Kui Kalevil oli kahtlusi, siis Maretis neid küll ei paistnud olevat.

“Trust me, it will be legendary!” If Kalev had doubts, they certainly didn’t seem to show in Maret.

Tõnu, kooli tõsine, ent õigupoolest lõbujanune direktor, oli kontoris oma kuumas kohvihoidjas jälgimas kõike, mis liiguks.

Tõnu, the school's serious yet in truth fun-loving principal, was watching everything move from his office with a hot coffee mug in hand.

Ta teadis, et Maret ja Kalev plaanivad midagi, kuigi täpset ideed ta veel ei aimanud.

He knew that Maret and Kalev were planning something, although he hadn’t yet guessed their exact idea.

Kell oli samal ajal edasi tiksunud.

Meanwhile, time ticked on.

Maret ja Kalev olid asetanud kõik vajalikud esemed õigesse kohta: matemaatikaklassi, otse akna alla, et sinnasuunatud publikule pakkuda parimat vaatepilti.

Maret and Kalev had placed all the necessary items in the right spot: the math classroom, right under the window, to offer the audience positioned there the best view.

Kõik pidi kulgema täpselt.

Everything had to proceed precisely.

Aasta vahetushetk pidi olema see, kui nende nali sädelema lööks.

The moment of year change was supposed to be when their prank would sparkle.

Ometi hakkas Kalevi kõhklus taas võimenduma.

Yet Kalev’s hesitation began to amplify again.

„Kas me tõesti peaksime?

“Should we really do it?

Mis siis, kui Tõnu meid kinni püüab?“ Maret ei lasknud end heidutada.

What if Tõnu catches us?” Maret was not discouraged.

„Koos suudame me kõik ületada.“ Ja siis, justkui saatus ise oleks sellega rahul olnud, saatis Tõnu teate, et kogunemine toimub hoopis aatriumis.

“Together, we can overcome anything.” And then, as if fate itself was satisfied with it, Tõnu sent a message that the gathering would take place in the atrium instead.

Maret tõmbas sügavalt hinge.

Maret took a deep breath.

Kogu plaan ähvardas läbi kukkuda.

The whole plan threatened to fall apart.

Aga mida Maret ja Kalev ei teadnud, oli see, et Tõnu oli nende plaani juba ammu kõrvalt kuulnud.

But what Maret and Kalev didn’t know was that Tõnu had overheard their plan long ago.

„Võib-olla peaksin nendega kaasa mängima,“ mõtles Tõnu, siiralt elevil.

“Maybe I should play along with them,” thought Tõnu, genuinely excited.

Ja nagu ootamatult, nii juhtus.

And just as unexpectedly, so it happened.

Tõnu ilmus Maret'i ja Kalevi juurde, just hetk enne suure hetke saabumist ja ütles: „Teate, see teie nali on päris leidlik.

Tõnu appeared beside Maret and Kalev, just moments before the big moment arrived, and said, “You know, your prank is quite ingenious.

Ootame veel vaid hetke.“ Marja ja Kalevi nägudele ilmus üllatundest suur irve.

We’re just waiting for the moment now.” A big grin of surprise appeared on Maret and Kalev’s faces.

Tõnu oli olnud nendega algusest peale!

Tõnu had been with them from the start!

Kui kella kümme lõi, paiskus õhku konfetipilv, täites ruumi säravate värvide ja rõõmsate naerupurskeid.

When the clock struck ten, a cloud of confetti burst into the air, filling the room with sparkling colors and joyful laughter.

Kõik kohalviibijad naersid ja plaksutasid, aasta vahetus oli alanud suure paugu ja rõõmuga.

Everyone present laughed and applauded; the New Year had started with a big bang and joy.

Selle päeva lõpuks teadis Maret midagi uut: isegi keegi nii tõsi nagu Tõnu võib tunnustada head nalja.

By the end of that day, Maret knew something new: even someone as serious as Tõnu could appreciate a good joke.

Ja et tõeline koostöö muudab iga idee veelgi eredamaks.

And that true collaboration makes every idea shine even brighter.