Tallinna tänavad on vaiksed.

The streets of Tallinn are quiet.

Lund sajab tihedalt ja pind on valge vaibaga kaetud.

Snow is falling heavily, and the ground is covered with a white carpet.

Murtud hooned seisavad nagu kummitused.

Broken buildings stand like ghosts.

Väikesed lumehelbed tantsivad tuules, katavad kõik maha unustatud linna.

Small snowflakes dance in the wind, covering everything in this forgotten city.

Kaidi liigub vaikselt läbi tühjade alleede.

Kaidi moves quietly through the empty alleys.

Tema silmad on tähelepanelikud, otsivad kõike, mis võib kasulik olla.

Her eyes are attentive, searching for anything that might be useful.

Nüüdseks on see tema elu.

By now, this is her life.

Otsida ja jääda ellu.

To search and survive.

Kuid südames on üksindus, mis ei kao kuhugi.

But in her heart, there is a loneliness that doesn't go away.

Ühel päeval, kui ta vaatleb kunagist pealinna, kuuleb Kaidi tasaselt kõlavat muusikat.

One day, while she observes the former capital, Kaidi hears softly playing music.

Ta astub ettevaatlikult, komistamata killustikul, suunas, kust heli tuleb.

She steps cautiously, without stumbling on the rubble, in the direction from which the sound is coming.

Seal, keset hõrenenud puudega platsi, istub mees, tundmatu, mängib kitarri.

There, in the middle of a clearing with sparse trees, sits a man, unknown, playing a guitar.

Ta sõrmi liiguvad kiiresti üle keelte.

His fingers move quickly across the strings.

Tema jalutsi juures seisab noor naine, valvas ja tähelepanelik.

At his feet stands a young woman, watchful and attentive.

"Nad võivad ohtlikud olla," mõtiskleb Kaidi.

"They could be dangerous," Kaidi thinks.

Kuid tema jalg astub sammu edasi.

But her foot steps forward.

"Ma olen Tõnu," ütleb mees, kui märkab Kaidi lähedal.

"I am Tõnu," says the man when he notices Kaidi nearby.

Tema hääles on soojus, mida siin maailmas harva kohtab.

There's warmth in his voice, something rarely found in this world.

Kaidi ja Tõnu hakkavad rääkima.

Kaidi and Tõnu start talking.

Kui päev libiseb õhtusse, läheb jutt elust ja lootusest.

As the day slips into evening, the conversation turns to life and hope.

Kaidi räägib oma varasematest kogemustest, kavatsustest.

Kaidi speaks of her past experiences and intentions.

Tõnu kuulab rahulikult ja tema õde Liina jälgib neid.

Tõnu listens calmly, and his sister, Liina, watches them.

Liina ei usalda alguses Keedit, kuid peagi avaneb, kui Kaidi näitab oskusi ellu jääda.

Liina doesn't trust Kaidi at first, but soon opens up when Kaidi shows her survival skills.

Uusaasta öösel, kui nad üheskoos varusid otsivad, kuulevad nad autorehvide kriginat ja karskeid hääli.

On New Year's Eve, while they search for supplies together, they hear the screech of car tires and loud voices.

Üks kuri grupp liigub mööda linna.

A hostile group is moving through the city.

Kaidi avastab nende kohalolekut esimesena ja hoiatab Tõnut ja Liinat.

Kaidi is the first to notice their presence and warns Tõnu and Liina.

Nad jooksevad vanasse garaaži peitu ja hoiavad hinge kinni, kuni vaikus taastub.

They run to hide in an old garage and hold their breath until silence returns.

Põnevuse kõrgpunktis lööb Kaidi pahaaimamatult jalalabaga peidetud mehaanilist lõksu, mis klõpsab valjusti.

At the height of the suspense, Kaidi unwittingly steps on a hidden mechanical trap, which snaps loudly.

Tõnu tõmbab Kaidi hetkeliselt eemale ja nad kukuvad maapinnale kukerpalli.

Tõnu pulls Kaidi away instantly, and they tumble to the ground in a somersault.

Liina hõikab ägedalt, kuid ei heli vastust.

Liina calls out sharply but receives no response.

Vaenlased pole neid kuulnud.

The enemies haven't heard them.

See hetk kinnitab Kaidile, et kergel sammul ja ustavalt Tõnu jälgedes, on tema uus kodu.

This moment confirms to Kaidi that by stepping lightly and faithfully following Tõnu's lead, she has found her new home.

Kaidi mõistab, et Tõnu ja Liina on perekond, mida tal enam pole olnud.

Kaidi realizes that Tõnu and Liina are the family she hasn’t had for a long time.

Koos seisavad nad uue alguse lävel, hulljulged ja kindlad, et kaaslastena saavad nad ellu jääda ka sellel igavikulisel talvel.

Together, they stand at the threshold of a new beginning, daring and firm, knowing that as companions, they can survive even in this eternal winter.

Uus aasta toob uued lootused.

The new year brings new hopes.

Kaidi teab, et lõpuks on ta leidnud, millest on puudust tundnud.

Kaidi knows she has finally found what she was missing.

Kõige tähtsam on, et ta on leidnud usalduse ja vaikselt tärkava armastuse keset lumevaikust Tallinnat.

Most importantly, she has found trust and a quietly blossoming love in the snowy silence of Tallinn.