Tallinna hommik oli talvine ja külm, kuid Maarika tundis end põnevil.

The morning in Tallinn was wintry and cold, but Maarika felt excited.

Täna oli tähtis päev.

Today was an important day.

Koos oma klassiga suundus ta väljasõidule kohvi röstikotta.

Together with her class, she was heading on a field trip to a coffee roastery.

Maarika soovis õppida kõike kohvi kohta, et kasutada oma teadmisi kooliprojekti jaoks.

Maarika wanted to learn everything about coffee to use her knowledge for her school project.

Nuusates külma õhku kinni, astus ta bussi, kus juba ootas õpetaja Aivar, kes juhendas ekskursiooni.

Breathing in the cold air, she stepped onto the bus, where teacher Aivar, who was leading the excursion, was already waiting.

Kohalesaabumise järel täitis röstikoja ukseavast välja paiskub röstiva kohvi soe ja rikkalik aroom.

Upon arrival, a warm and rich aroma of roasting coffee spilled out from the roastery's doorway.

Maarika sulges hetkeks silmad.

Maarika closed her eyes for a moment.

Lõhnad olid veelgi erksamad kui ta oli oodanud.

The smells were even more vivid than she had expected.

Sisse astudes oli tema ümber palju tegevust – suured oamahutid, roospunaseks leegitsevad küpsetusmasinad ning toasoe atmosfäär, mis oli tervitatav kontrast lumistele tänavatele väljas.

Entering inside, there was a lot of activity around her – large coffee bean containers, rosy-red glowing roasting machines, and a warm room atmosphere, a welcoming contrast to the snowy streets outside.

Maarika vaatas ringi.

Maarika looked around.

Aivar juhatas rühma ja muutis nende teed läbi ruumi, selgitades röstimisprotsessi.

Aivar guided the group through the room, explaining the roasting process.

Maarika kuulas tähelepanelikult, tema uudishimu võitis kimbatuse.

Maarika listened attentively, her curiosity overcoming her shyness.

Jaanus kõrval lappas aga telefonis, laseb pilgud üle masinate.

However, next to her, Jaanus was swiping through his phone, glancing over the machines.

"Maarika, ära lase end segada," mõtles neiu ja keskendus Aivari sõnadele.

"Don't let it distract you, Maarika," she thought to herself and focused on Aivar's words.

Kuid Maarika peas olid küsimused.

But questions buzzed in Maarika's mind.

Kas need masinad olid käsitsi juhitavad?

Were these machines manually operated?

Kas erinevatest piirkondadest pärinevad oad maitsesid erinevalt?

Did beans from different regions taste different?

Ta tahtis küsida, kuid kõhkles.

She wanted to ask but hesitated.

Kas julges küsida kõigi ees?

Would she dare to ask in front of everyone?

Aivar juhtis nad röstimeistri juurde.

Aivar led them to the roast master.

"Kui kellelgi on küsimusi, siis palun küsige," kutsus ta üles.

"If anyone has questions, please ask," he encouraged.

Maarika tundis, kuidas tema süda tuksus kiiremini.

Maarika felt her heart beat faster.

Ta teadis, et see on tema võimalus.

She knew this was her chance.

"Dne uu," lausudes natuke väriseva häälega, "kas erinevate riikide oad röstides muutuvad maitseerinevused rohkem kuuldavaks?"

"In roasting beans from different countries," she asked with a slightly trembling voice, "do the taste differences become more pronounced?"

Röstimeister pööras talle tähelepanu.

The roast master turned his attention to her.

Maarika nägi mehe silmades huvi.

Maarika saw interest in the man's eyes.

"Suurepärane küsimus.

"That's a great question.

Tõepoolest, maitse sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas päritolust ja röstimise viisist," selgitas ta põgusalt, kuid üksikasjalikult.

Indeed, taste depends on many factors, including origin and the method of roasting," he explained briefly but in detail.

Maarika tundis, kuidas tema arvamus endast tõusis tiapti lähtev sõna.

Maarika felt her self-esteem rise with each word.

Jaanus lõpetas oma telefoni kiidamise ja tõstis pea.

Jaanus stopped paying attention to his phone and looked up.

Isegi tema hakkas kuulama.

Even he started listening.

Maarika näost lahvatas rahulolev naeratus.

A satisfied smile spread across Maarika's face.

Temaga rääkides informatsiooni sai kasulikuks mitte ainult talle, vaid ka teistele.

The information she gathered was useful not just for her, but for others too.

Ekskursiooni lõpuks oli Maarikast saanud enesekindlam.

By the end of the excursion, Maarika had become more confident.

Õppides nii palju kohvikultuurist, leidis ta endale uue huvi.

Learning so much about coffee culture, she discovered a new interest.

Tagasiteel oli Maarika sõber, jagades oma teadmistega kogu grupile uhket jutte.

On the way back, Maarika was the chatter of the group, proudly sharing her knowledge.

Mitte ainult Jaanus, vaid ka teised kuulavad lõpuks huviga peaaegu hääletult.

Not just Jaanus, but others were also listening with interest, almost silently.

Maarika vaatas aknast välja, lumehelves laulehtis tema näole läbi bussiakna.

Maarika looked out the window, a snowflake twinkling on her face through the bus window.

See oli päev, mis muutis tema suhtumist endasse ja maailma kohvi kultuuri.

It was a day that changed her perspective on herself and the world of coffee culture.

Ja see oli alles algus.

And it was only the beginning.