Tallinna Loomaaia akvaariumis oli kuldne sügis.

It was a golden autumn in the Tallinna Zoo aquarium.

Väljas langesid lehed, kuid sees akvaariumis oli maailm roheliste vetikate, sinise veega basseinide ja säravate kaladega.

Outside, the leaves were falling, but inside the aquarium was a world of green algae, pools of blue water, and sparkling fish.

Maarja, pühendunud mereteadlane, kõndis hommikul mööda akvaariumi koridori, märkmed käes.

Maarja, a dedicated marine scientist, walked through the aquarium corridor in the morning, notes in hand.

Tema suurim mure oli üksteist eriti haruldast kalaliiki, mis elasid akvaariumis.

Her biggest concern was the eleven particularly rare fish species living in the aquarium.

Kuid täna hommikul oli Maarja ärev.

But this morning, Maarja was anxious.

Üks haruldane kalaliik, roheline täpikalake, oli kadunud.

A rare fish species, the green spotted fish, was missing.

Maarja vaatas pingeliselt kõik tankid üle, kuid kala ei olnud kusagil.

She anxiously checked all the tanks, but the fish was nowhere to be found.

Juhtkond aga arvas, et see on inventariarvestuse viga.

The management thought it was an inventory mistake.

Maarjat see ei rahustanud.

This did not reassure Maarja.

Tundus, nagu oleks keegi kala sihilikult ära viinud.

It seemed as if someone had deliberately taken the fish.

Rein, zooloogiaaiaga turvatöötaja, oli unistaja.

Rein, a security guard at the zoo, was a dreamer.

Ta oli salaja alati soovinud midagi enamat, midagi olulist teha.

He had always secretly wished to do something more, something significant.

Rein märkas Maarja pinget ja mõistis, et siin on midagi tähtsat kaalul.

Rein noticed Maarja's tension and understood that something important was at stake.

Kui Maarja talle oma kahtlustest rääkis, pakkus Rein end appi.

When Maarja shared her suspicions with him, Rein offered to help.

Maarja soovis öösel akvaariumi valvata ja Rein tahtis seda võimalust kasutada.

Maarja wanted to guard the aquarium at night, and Rein wanted to take advantage of the opportunity.

Öö oli vaikne ja salapärane.

The night was quiet and mysterious.

Akvaariumi valgustas vaid kummituslik sinine valgus.

The aquarium was lit only by a ghostly blue light.

Maarja ja Rein hiilisid vaikselt akvaariumis, otsides vihjeid kadunud kala kohta.

Maarja and Rein crept silently through the aquarium, looking for clues about the missing fish.

"Kuula!"

"Listen!"

sosistas Rein järsku, viidates vaevukuuldavale krabinale.

whispered Rein suddenly, pointing to a barely audible rustling.

See viis nad varjatud ukseni, mida Maarja kunagi polnud märganud.

This led them to a hidden door that Maarja had never noticed.

Uksest sisse astudes leidsid nad end kitsast salajast kambrist.

Stepping inside, they found themselves in a narrow secret chamber.

Seal oli akvaariumisüsteemi osa, kuid ekskuraatoritega varustatud tööriistu laiali.

There was a part of the aquarium system, but tools equipped with manipulators were scattered around.

Ning seal, peidus, oli roheline täpikalake.

And there, hidden, was the green spotted fish.

Selgus, et kala oli peitnud endise töötaja poolt, kes oli varastanud, et müüa seda salaja välja.

It turned out that the fish had been hidden by a former employee who had stolen it to sell it secretly.

Maarja oli ahastuses, kuid mälumäng kiiresti.

Maarja was in distress, but she quickly gathered her thoughts.

Rein kasutas oma turvaoskusi ja kutsus otsekohe abi.

Rein used his security skills and immediately called for help.

Kokku said Maarja ja Rein tagasi kala turvaliselt akvaariumisse.

Together, Maarja and Rein safely returned the fish to the aquarium.

Endise töötaja tabas politsei.

The former employee was caught by the police.

Maarja tundis kergendust ja Rein tundis endas tõelist eesmärki.

Maarja felt relieved and Rein felt a true sense of purpose.

Ta mõtles esmakordselt liituda looduskaitse organisatsiooniga.

He considered for the first time joining a nature conservation organization.

Maarja õppis, et üksi töötamine pole alati lahendus.

Maarja learned that working alone is not always the solution.

Ta leidis, et koostööga Reinu suguse inimesega saab saavutada suurepäraseid tulemusi.

She found that collaborating with someone like Rein could achieve great results.

Ning Tallinn, sügise kullas valgustatud, vaatas rahulolevalt säravaid vetes elavaid kalu, teades, et üks väike kangelastegu oli vaikuses korras.

And Tallinn, lit by the gold of autumn, looked contentedly at the sparkling fish in the waters, knowing that one small act of heroism happened quietly.